Mida rasedale mitte öelda?

Pilt: Media from Wix

Ilmselt on soovimatute kommentaaridega kokku puutunud teisedki rasedad. Kuigi enamasti on inimeste reaktsioonid just väga toredad, sest rasedus on paljude jaoks midagi imelist ning mäletamisväärset, siis kahjuks leidub alati ka vähem õnnestunud kommentaare. Panen oma kogemuse põhjal kirja, mida (vähemalt minu arust) rasedatele võiks mitte öelda.

- Esimesel kohal on kindlasti küsimus: "Kas see oli planeeritud?" Jah, saame lapse vähem kui aasta pärast abiellumist - oli küll, aga kui ka mitte, siis mida nüüd enam öelda? Ilmselgelt soovib inimene, kes juba teistele rasedusest teatab, seda rasedust hoida ega pole abordi kasuks otsustanud.

- "Küll sa oled ikka kosunud!"/"Vaata, kes meil paksuks on läinud!" jm variatsioonid samast kommentaarist. Inimesed huvituvad liigagi palju teiste kehakaalust ning välimusest, raseduse ajal võtab see aga erilised mõõtmed. Rasedate keha kommenteerimine tundub olevat täiesti aktsepteeritud huviala. Tuleb meelde soovitus neile märkuste tegijatele vastata, et jah, minu kõht on küll suuremaks kasvanud, aga x kuu pärast minu kõht kaob, sinu oma aga mitte. Selle tasemeni ma küll läinud pole, vaid olen enamasti nentinud, et jah, olen küll juurde võtnud, aga see kuulub raseduse juurde. Eriti kummaline on see, et ühel ja samal päeval võid kuulda kommentaari, et su kõht on suur ning samas, et see on (liiga) väike.

- Küsimused tulevase tööelu kohta. Muidugi pakub see inimestele huvi, aga sageli kaasneb sellega ka hinnang, ometi on see ju iga inimese enda otsustada, kas ta jääb raseduspuhkusele kuus või neli nädalat enne lapse sündi. Samuti on see iga pere enda otsus, kuidas lapse eest hoolitsemine jagatakse. Ajad, mil ainult naine koju võis jääda, on möödas. Sellest ja muudest taolistest mõtisklustest aga rohkem rasedust ja feminismi puudutavas postituses.